Link ülesandele on SIIN. Grupiliikmed: Kelly, Brit, Enely ja Kadri Teema: LMS’il põhineva õpikeskkonna kavandamine informaatika õpetamiseks I kooliastmes Sihtgrupp: 3.klass Toome siin blogis põgusa ülevaate meie tööst. Tervet tööd saad lugeda GOOGLE DRIVE dokumendist. Meie illustratsioone õpikeskkondadest, persoonadest ja esitlust saab näha CANVAST. Probleemi tutvustus Informaatika õpetamine koolides on väga erineva tasemega, kuna riiklik…

Teiseks valikteemaks valisin e-portfooliod. Ülesande kirjeldus on SIIN. Informaatika õppekavas (2023) on kolmanda kooliastme õpitulemustes kirjeldatud, et õpilane loob veebipõhise personaalse õpikeskkonna (nt e-portfoolio) ja reflekteerib selles oma õpikogemust. Sellest tulenevalt tekkis mul juba varasemalt õpingute jooksul huvi selles osas, mis see e-portfoolio täpsemalt on ja kuidas ma saaksin seda oma töös informaatikaõpetajana tulevikus kasutada.…

Valisin seekordseks teemaks “avatud haridus”, et seda paremini mõista ja rohkem aru saada selle sisust. Ei ole seda teemat varem uurinud, seega on järgnev väga põnev. Ülesanne on leitav SIIT. Artikkel: Põldoja ja Laanpere, 2020. Sissejuhatuseks tahan välja tuua tõsiasja, et kuna artikkel, mida lugesin, oli meeletult informatiivne mõistete ja Eesti olukorra kohta, siis võib…

Ülesande kirjeldus on leitav siit: https://opikeskkonnad.ee/2024/10/21/neljas-teema-vorgustatud-ope-3/ Valisin lugemiseks Couros (2010) artikli, mis kirjeldab MOOC õpikursusel väljakujunenud võrgustikku. Autor kirjeldab raamatu peatükis, kuidas ta otsustas 2008.aastal, täielikult veebis olevat kursust läbi viia, kasutased selleks ainult tasuta tarkvarasid ning teenuseid. Ta toob välja ka, kuidas kursusel olid mitmed avatud õppimise metoodikad. (Couros, 2010) Raamatu peatükis on välja…

Ülesanne number kolm on teemal “personaalsed ja avatud õpikeskkonnad”, mille leiad SIIT. Teoreetiliseks pooleks on ühe artikliga tutvumine ja selle põhjal postituse kirjutamine ning praktiliseks pooleks enda personaalse õpikeskkonna skeemi koostamine. Otsustasin lugeda artiklit, mis räägib kuuest tunnusest, kuidas personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. See tundus hea üleminek eelmisest teemast sellesse teemass ning ehk aitab paremini…

Sel korral keskendun õpihaldussüsteemidele ja katsetan praktiliselt Moodle keskkonda õppe läbiviimisel. Ülesande link on SIIN. Moodle just seetõttu, et ma olen olnud õppija rollis selle kasutaja varasemalt ja minu jaoks on see äärmiselt mugav, arusaadav ja kompaktne süsteem õppimise kohta info saamiseks ning ülesannete lisamiseks või testide tegemiseks. Võrreldes eDidaktikumiga, meeldib mulle isiklikult Moodle rohkem.…

Ülesanne nr 1 “haridustehnoloogia ajalugu”, mille leiad SIIT. Kasutan siin mõtteid “Molnar, A. (1997). Computers in Education” artiklist ja reflekteerin loetut selle põhjal. Esiteks, kui põnev ja kaasahaarav algus artiklile. “Accidental revolution” ehk juhuslik revolutsioon. Mõistan seda selliselt, et suured asjad, mis ajaloos juhtuvad, ei ole alati mõeldud olema revolutsioonilised ning suure tähendusega, osad võivad…

Antud õpileping on mõeldud “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe” õppeaine edukaks läbimiseks. Osapoolteks on Kelly (magistrant) ning Kelly (eraelu). Lepingu tingimused on sätestatud all. Rohkem infot õpilepingu kohta leiad SIIT. Alustasin 21. augustil 2024 tööd haridustehnoloogina. Minu jaoks on see amet väga uus ja õigupoolest ei ole veel saanud selgeks, mida kõike haridustehnoloogi töö endas sisaldab.…