Praktika jooksul kasutan refleksiooniks Gibbsi refleksiooniringi. Iga tund on koostatud lähtudes informaatika õppekavast ning kooli ainekavadest. Tunni ülesehituses kasutasin Gagne 9. õpisündmust ning lähtusin nii IKAP mudelist ja Bloomi ja Merrilli taksonoomiatest.
Koostasin tunnikavad nii LePlanneris kui ka tabelina endale. LePlanneriga olen näinud mitmeid probleeme, mistõttu koostasin ainult kolm tunnikava LePlanneris (juhendist tulenevalt). LePlanneris on tunnikava tehes olnud erroreid, kus kogu sisestatud tekst kaob salvestamisel ära. Teiseks näen ma aknas ainult paari tunni osa, ülejäänud jäävad nurga taha ja ei saa nendele vajutada (all olev lohistamine kaob ära).
Kuna LePlanneriga oli mul algusest peale palju probleeme, otsustasin endale mitte suuremat segadust tekitada ja oma tunnikavad endale tabelina teha.
Plaanis: 6 tundi. Kokku 8 tundi. Kolm tundi gümnaasiumis ja viis tundi algkoolis.
2. veebruar (2 tundi), 3. veebruar (1 tund), 4. veebruar (1 tund), 5. veebruar (4 tundi)
Algkoolis
Jaanuari lõpus algas teine poolaasta, mille raames keskenduvad 2. klassi informaatika tunnid õppeteemale “kood”. Selle raames peavad õpilased omandama teadmised programmeerimisest mängulises keskkonnas, kirjeldama näiteid programmidest, kavandama digitaalseid või füüsilisi vahendeid, selgitama programmi tööd ning kohandama olemasolevaid programme.
Ainekaardist lähtudes on II poolaasta “kood” õpiväljundid: koodi lugemine, kirjutamine ja jagamine; mõisted: programm, muutuja, valik, tsükkel, sisend ja väljund; probleemide lahendamine kasutades loogikat ja algoritme; robootika erinevates valdkondades; roboti programmeerimine probleemülesannete lahendamiseks; oma roboti/programmi loomine, robootika võistlus või näitus.
Teemasse “kood” tegi sissejuhatuse õpetaja Inga, kes minu vaatluse nädalal õpetas Blue-Bot roboteid kasutama. Pärast mida, mina oma esimesel praktika nädalal, alustasin teemaga Legod ning Lego BricQ komplektist. Lego BricQ on mõeldud 1-5. klassi õpilastele ning selle kaudu saab õppida ilma tehnoloogiata liikumist ja interaktsioone (Lego, kuupäev puudub).
Tund on ülesehitatud lähtudes STEAM-põhimõtetest. Eelkõige STEM+A lähenemisest, kus kunstile ei ole niivõrd rõhku pandud, kuid eeldab siiski õpilastelt kunsti kasutamist projekti raames. STEAM hõlmab endas nii teadust, tehnoloogiat, inseneeriat, kunsti kui ka matemaatikat. STEAMil on mitmeid lähenemisi, millest üks on loodusteaduslike ainete sidumine teaduse, matemaatika ja tehnoloogiaga (Mettis & Väljataga, 2025).
Metoodiliselt tuginesin uurimuslikule õppele ja kogemusõppele. Õpilased püstitasid oletusi purje kuju ja liikumise seoste kohta, samas ka oma kopsumahule, uurides, kellel on võimekust kõige rohkem õhku korraga purjele puhkuda. Nad viisid läbi katseid ja mõõtsid oma tulemusi. Aitasin ka neil järeldada vastavalt tulemustele. Õpilased said väärtustliku kogemuse, kus said lisaks teooriale katsetada ka päriselt purjeauto liikumist ja lükkamise ning liikumise mõisteid.
Tunnis pidid õpilased paaris (või kolmekesi) vastavalt juhendile ehitama Lego purjeauto ning paberist meisterdama purje. Seejärel katsetasid nad markeerinud põrandal oma auto liikumist puhudes suuga purjeauto purjele. Oli võimalus kasutada ka vihikuid, millega tuult tekitada ning lubatud oli kasutada ka teisi robootika klassi vahendeid. Katsetamise eesmärk oli esmalt näha, milline puri töötab tuule mõjul kõige paremini ning seejärel katsetada ka erinevaid tuuletekitajaid. Oma tulemused said õpilased ise ära mõõta ning panid need paberile kirja. Tunni lõpus esitasid oma tulemused kogu klassile ning vaatasime ühiselt kõige kaugemale liikunud purjeauto puri, selleks, et mõista, milline see välimuselt peaks olema, et liiguks.
Tunni alguses selgitasin õpilastele ka mõisteid “lükkamine” ja “liikumine”. Näitasin meeldetuletuseks erinevaid kujundeid, millega on võimalik purje ehitada ning vaatasime koos üle Lego kasti. Viimane tegevus on oluline selleks, et õpilased õpiksid vastutama oma Lego kasti (ja hiljem ka iPadi) eest ning paneksid asjad omale sobivale kohale. Lego Education kastid on seest markeeritud vastavate värvidega, et õpilane teaks, kuhu kasti Lego klots panna.
Tunni eesmärk: õpilane mõistab, et liikumine ei toimu iseenesest, vaid vajab selleks sisendit (tuul, vesi, elekter) ning loob vastava juhendi abil purjeauto, mis liigub tuule jõul.
Õpiväljundid: (loodusõpetus)
- eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
- teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
- saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
Õpiväljundid: (informaatika)
- kirjeldab elulisi näiteid programmide kasutamisest ja lahendab eakohaseid programmeerimisülesandeid mängulistes keskkondades ja/või haridusrobotitega.
Õpilane:
- Mõistab liikumise
- Ehitab Lego klotsidest purjeauto, mis liigub tuulejõul;
- Katsetab oma autot erineva tuulega ning markeerib tulemused;
- Selgitab lihtsate sõnadega, milline katse oli edukas ning miks;
- Mõistab, et robot vajab liikumiseks sisendit.
Link tunnikavale LePlanneris: https://www.leplanner.ee/en/edit/5575
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/1mh6So8lEvfxzhucOtCuJxkiZ7_KvCv3_Nkp06Vh52yw/edit?usp=sharing
Algkoolis õnnestus mul olla kaasas ka õpetaja asendustundides, kus ta andis kaks informaatika tundi 2. klassi teistele rühmadele (kellele ta tavaliselt ei anna). Õpetajatöös tuleb seda võrdlemisi palju ette. Esmalt vaatasin üle, mida nad olid eelmistel tundidel teinud ja vaatasin üle ka selle, mida õpetaja ise oli planeerinud tunnis teha. Ühel juhul oli planeeritud tunnis Lego Spike esimest korda ehitada ning teisel Paint programmiga joonistamine (ka esimest korda).
Selle tunni jaoks ei olnud mul väga palju aega ettevalmistada. Seega ei ole ka tunnikava tehtud nii hästi, kui oleksin soovinud. Lego Spike tunni alguses oli väga huvitav olukord, kus koolis kostus vahetunnis tuletõrjealarm ja õpilased ootasid tundi klassi ukse taga. Kui tuletõrjealarm käivitub, siis lähevad ka tuletõkkeuksed kinni. Õpilastel tekkis muidugi hirm ja nad läksid juuresoleva õpetaja juurde klassi, kes nad siis kokku kogus ja tahtis liikuda välja (nagu eeskiri ette näeb). Mina ei teadnud ühegi õpilase nägu ega nime ja otsisin siis oma õpilasi taga. Õnneks oli tegemis valehäirega ning saime tunniga mõne aja pärast alustada.
Tunni alguses esimene osa kulus sellele, et õpilastes hirm maha võtta. Sellel päeval oli tunnis ainult kaks õpilast, ülejäänud olid haiged. Kõige pealt vaatasime koos õue, rääkisime sellest, miks alarm tööle läks, mis see tähendab ja kuidas inimesed sellega tegelevad. Vaatasime ka G4S autot ning rääkisin õpilastele, kuidas nad välja sõitsid ja nüüd kõik korrused üle vaadatakse. Pärast lühikest vestlust saime asuda tunni juurde.
Tunnis tegime Lego Spike komplektiga “The Perfect Swing” ülesannet, kus õpilased ehitasid ühe mootoriga keerleva kiigu, nagu lõbustuspargis. Kuna neid oli ainult kaks, sain neile väga individuaalselt läheneda ja terve tunni rääkisime lõbustusparkidest ja robootika tundidest. Kui õpilased olid valmis ehitanud, rääkisin neile programmeerimisest ja nad said ise oma kiigu programmeerida tööle. Tunni lõpus küsisin neilt, kuidas neil ehitamine läks ning mida nad tahaksid kindlasti veel õppida. Muidugi tuli vastuseks, et võiks ehitada auto, mis liigub.
Lego Spike (asendustund) tunnikava: https://docs.google.com/document/d/1dvQ3ZEJOSAh5R2SUHwbDM1lyD7VVIRNRj3jEemQWv_o/edit?usp=sharing
Teise asendustunni ajal tegime õpilastega esimest korda Paint programmis joonistamist. Algselt selgitasin tundi ja tutvustasin ennast. Seejärel näitasin Paint programmi arvutis ja ühte tööd, mille olin kiiruga valmis teinud (maja ja puu ja päike). Näitasin õpilastele peamiseid tööriistu ja selgitasin tunni ülesannet. Kuna maja ja puu ja päikese joonistamine käis minul kiiresti, eeldasin, et ka õpilased võiksid sellega hakkama saada. Olgu öeldud, et ma ei ole pikka aega Paint programmi kasutanud, küll aga olen teisi nt Photoshop jms programme varasemalt kasutanud ja üldiselt on need sarnased. Kirjutasin tahvlile ülesande: joonistada maja, puu ja päike ning selle jaoks kasutada vähemalt kahte erinevat pliiatsitüüpi ja vähemalt kahte erinevat kujundit. Õpilased asusid iseseisvalt tööd tegema ning seejärel sain neid individuaalselt juhendada ja küsimustele vastata.
Paint programmi (asendustund) tunnikava: https://docs.google.com/document/d/1-wQ2qnPy6YRdVvfcbaRVlvGhsUuW4hbg_RQIsMHwd9E/edit?usp=sharing
Gümnaasiumis
11. klass õpib AKU (arvuti kasutamine uurimistöös) aine raames, kuidas tehnoloogia abil lihtsustada info leidmist, korraldada andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning esitlemist (Saku Gümnaasium, kuupäev puudub). Kursus on lõimitud valikõppeainega “Uurimis- ja praktilise töö alused” (Saku Gümnaasium, kuupäev puudub).
Mina liitusin praktika raames osaga, kus õpilased koostasid Excelis küsitluste tulemusel tabeleid ja graafikuid. Seda vaatluse raames. Mõned õpilased kirjutasid ja täiendasid ka oma miniuurimust, mida nad teevad valikaine raames. Kuna andmetöötlus sai vaatluse nädalaga läbi, oli järgmine samm posterettekannete loomine aine läbimiseks. Ainekaardist õpiväljund: koostab korrektselt posterettekande ja tutvustab seda kaasõpilastele (Saku Gümnaasium, kuupäev puudub).
Tunni teemaks oli akadeemilise posterettekande loomine Canva keskkonnas. Esmalt rääkisin õpilastele, mis on akadeemiline poster, tõin näiteid ja lasin neil endal hinnata, kuidas nad näevad näidete põhjal postri akadeemilisust või arusaadavust. Kuna õpilased olid Canvat varem kasutanud, ei olnud eesmärk õpetada tööriista tehnilisi funktsioone, vaid keskenduda akadeemilise sisu struktureerimisele ja visuaalsele selgusele.
Metoodiliselt ei olnud tegemist eraldiseisva projekt- ega probleemõppe tunniga, vaid projektõpet toetava iseseisva õppimise etapiga, millele eelnes loeng. Projektõppe käigus õpilased keskenduvad kindla probleemi lahendamisele, luues ise oma tulemusi (Rekkor & Peterson, kuupäev puudub). Probleemõpe õppijat probleemi lahendamisele suunav õppeviis, mille üks väljund võib olla uurimistöö (Salumaa & Talvik, 2004). Antud tund keskendus projektiprotsessi lõppfaasile – tulemuste akadeemilisele vormistamisele ja esitlusoskuse arendamisele.
Kuna tunniteema oli juba varasemalt teada (st õpilased peavad koostama aine edukaks läbimiseks akadeemilise postri), siis ei olnud mul väga palju muid valikuid, kui lasta neil teha iseseisvat tööd. Samal ajal käisin ja abistasin neid küsimustes. Eelnevalt ja tunni lõpus jagasin õpilastele ka hindamismaatriksit ettekannete ajaks. Järgmisel korral tuleb hindmismaatriks üle rääkida ja selgitada kõiki osi. Õpipesa on gümnaasiumil Moodles.
Eesmärk: Õpilane koostab uurimistöö tulemuste põhjal akadeemilise posterettekande, mis vastab sisu, struktuuri ja visuaalse kujunduse nõuetele ning esitleb seda kaasõpilastele.
Õpilane:
- valib ja struktureerib uurimistöö sisu posterettekande jaoks;
- rakendab visuaalse esitluse põhimõtteid;
- koostab uurimisaruande põhjal esitluse ning kannab selle ette.
Link tunnikavale LePlanneris: https://www.leplanner.ee/en/edit/5579
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/1Rf-UpTXdb2z__STfXBfF_rvRNtDXgyRG6mJWVJLSKI8/edit?usp=sharing
Refleksioon
Esimesel nädalal andsin kokku 8 tundi. Algkoolis alustasime “Kood” plokiga ning AKU kursusel jätkavad nad oma miniuurimuse koostamist ja selle analüüsimist. Asendustundides joonistasid õpilased Paint programmiga ning ehitasid Lego Spike perfektse kiigu.
Esimene nädal oli väga ärev. Ma ei teadnud täpselt, kas ma teen tegevusi õigesti, kuigi ma olin varasemalt need kõik läbi mõelnud korduvalt ja muudkui täiendanud. Kuna ma sain teha ühte ja sama tundi mitu korda, siis tegelikult juba sama teemaga tunni teiseks korraks olin enesekindlam ja parandasin kohe esimeses tunnis välja tulnud vead. Nädala lõpuks olin juba üsna heas kohas oma enesekindlusega ning see annab mulle palju juurde, et uut nädalat ette valmistada. Küsisin tundide järel juhendajatelt tagasisidet ning sain kinnitust, et minu märkamised on tõesed. Ma sain ka juhendajate tagasiside põhjal aru, et ma olen väga oodatud nendesse tundidesse ja mulle endale tundus, et nad usaldavad mind tunde läbi viima. Alguses loomulikult vahepeal ka juhendasid (nt anna õpilastele märku, et neil on esitluse ajal 2 minutit või et selgita seda rohkem).
Esialgu mulle tundub, et kõige hullem on asendustunnid praktika jooksul. See tundus alguses nii palju stressi tekitavat, et ma olin valmis loobuma. Küll aga otsustasin, et teen siiski ära ja saan uusi kogemusi. Ma olen küll varem olnud asendusõpetaja aga tihti on tunnid ettevalmistatud või materjalid olemas või siis on olnud ka olukordi, kus õpilased teavad oma iseseisvat tööd ja keegi lihtsalt on juures nõu ja jõuga. Nüüd pidin aga väga kiiresti tunnid ettevalmistama ja kindlasti ei teinud ma neid sel tasemel, nagu oleksin tahtnud. Järgmistel kordadel on mul juba tööriistakohvris rohkem kogemust, et ka asendustunnid saavad väga hästi tehtud. Minu enda arvates läks väga hästi see, et ma sain üle oma ärevusest ja hirmust, et “äkki teen ma midagi valesti”. Sain tunde, et mulle meeldib õpetamine, see on tore, see pakub mulle endale rõõmu ja ma nägin õpilaste nägudest, et ka neil oli tore. Gümnaasiumis tajusin veidi seda, et õpilased ei tahtnud väga palju kaasa rääkida, ilmselt seetõttu, et olin nende jaoks võõras ja nad ei tunne mind.
Ma sain praktika esimesel nädalal juba nii palju kogemusi ja mõtteid, kuidas oma õpetajatööd aina paremaks teha. Ei tea, kuidas järgmiste nädalatega on. Kindlasti ei tohi kaotada valvsust ja peab ise muudkui edasi liikuma ja katsetama ka teiste metoodikatega tunde (nii palju, kui ainekava raames võimalust on).
Järgmistel nädalatel ma proovin arvestada ka ettearvamatustega, et saaksin ja oskaksin reageerida. Ma olen väga uhke enda üle, et tunnis, kus eelnevalt kostus tuletõrjealarm, ma ei ignoreerinud õpilaste tundeid ja emotsioone, vaid lasin neil juhtuda ja me sellest vestlesime. Ma ei läinud kohe tunniteema juurde, vaid võtsin selle aja teadlikult.
Viited
Gibbs, G. (1988). Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. Birmingham: SCED.
LEGO education. (kuupäev puudub). BricQ Motion Essential. https://education.lego.com/en-us/products/lego-education-bricq-motion-essential/45401/
Mettis, K., Väljataga, T. (2025). Partnerlusel põhineva STEAM-õppe kavandamine. [Loengu konspekt]. Tallinna Ülikool.
Rekkor, S., Peterson, B. (kuupäev puudub). Projektõpe ettevõtluspädevuse arendamiseks. https://www.tlu.ee/opmat/HTI/projektope/index.html
Saku Gümnaasium. (kuupäev puudub). Ainekava: arvuti kasutamine uurimistöös.
Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Teine trükk. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.
Photo by Glen Carrie on Unsplash
Lisa kommentaar