Teiseks valikteemaks valisin e-portfooliod. Ülesande kirjeldus on SIIN.
Informaatika õppekavas (2023) on kolmanda kooliastme õpitulemustes kirjeldatud, et õpilane loob veebipõhise personaalse õpikeskkonna (nt e-portfoolio) ja reflekteerib selles oma õpikogemust. Sellest tulenevalt tekkis mul juba varasemalt õpingute jooksul huvi selles osas, mis see e-portfoolio täpsemalt on ja kuidas ma saaksin seda oma töös informaatikaõpetajana tulevikus kasutada.
Seoses sellega otsustasin lugeda materjali Jenson ja Treuer (2014) artikli.
Lihtsasti kirjutades on e-portfooliotel kaks vastet. Esiteks, see, mida laiem üldsus teab – miski platvorm, mis esitleb inimest, olles sealjuures justkui CV või oma tööde kogum, näitamaks, mida inimene oskab. Fotograafia maastikul on see väga laialt levinud sõna ja kasutatakse tihti. Teine vaste e-portfooliole on platvorm/koht/sisu, kus õppija saab reflekteerida oma õpitut, näidata, mida ta teab ja oskab ning peaks olema sealhulgas personaalne ja toitma motivatsiooni.
Jenson & Treuer (2014) kirjeldavad oma artiklis e-portfooliot, kui tööriista oma õppimise dokumenteerimiseks kogu elu aja jooksul, luues sellega sügavamat õppimist. Artiklis toovad nad ka välja eluaegse õppimise ringi, kus alguses õpilane kogu informatsiooni, seejärel teadvustavad omale õppimise protsessi, reflekteerivad, integreerivad varasemate teadmiste ja uute kogemustega ning viimasena teevad valdkonnas koostööd teistega, kasutades neid saadud teadmisi (Jenson & Treuer, 2014).
Illustreerisin ka selle ringi Canva keskkonnas:
Selleks, et e-portfooliod toimiksid, on vaja, et õpilane saaks täpselt aru, miks tal on portfooliot vaja ning õpetaja mõtestatama selle, miks päriselt portfooliot tehakse. Õpetajate puhul on väga oluline, et e-portfooliot võetakse, kui tööriistana, mitte õppetöö sisuna. (Jenson & Treuer, 2014).
Jenson & Treuer (2014) toovad artiklis välja mitmed ohukohad ja ebaõnnestumised seoses e-portfooliote kasutusle võtmisega õppetöös:
- Platvormi kasutatakse ainult dokumentide hoiustamiseks (see on üks osa e-portfooliotest aga peaks olema pigem isiklik dokumentatsioon)
- Õpilased teevad kogu töö ära alles õppeaasta/semestri lõpus (ehk ei ole järjepidevust)
- Õpilased teevad e-portfooliosse sissekandeid ainult selleks, et töö saaks tehtud (ehk ei mõista selle olemust)
- Õpilased ei jaga rohkem informatsiooni ega otsi juurde, kui ainult see, mis ülesandes on oluline (ehk ei ole jätkusuutlik ega motiveeriv)
- Õpilastel võib olla puudulik eneseregulatsioon ning reflekteerimise oskus
Nende ohukohtade vältimiseks leian, et on vaja alguses teha korralik eeltöö ja kirjeldada, miks e-portfoolio on õppetöös oluline ja kuidas see aitab kaasa sügavamale teadmiste omandamisele. Kindlasti tuleb ajastada postituste tegemist ehk lasta õpilastel pidevalt oma platvormil tööd teha, mitte ainult aasta lõpus. Lisaks ka ärgitada õpilasi otsima lisainformatsiooni teemade kohta ja võimalusel ka ise juurde leidma.
Üks soovitus, mille autorid oma töös välja toovad, on see, et e-portfooliote süsteem võiks olla kooliülene, ehk mitmed õpetajad kasutavad seda oma õppetöös (Jenson & Treuer, 2014). Ma leian ka, et süsteemi korralikuks toimimiseks on vaja selle pidev töös hoidmine ja seda saab kõige paremini teha kollektiivselt. Siin võib tuua paralleeli nt ennetusprogrammidega (nt KiVa), mille toimimine koolides sõltub väga palju sellest, kui suur osa personalist on sellesse kaasatud ja päriselt selle toimimisse panustavad.
Kokkuvõtteks leiavad autorid, et e-portfooliote püsima jäämiseks on väga oluline, et see oleks üheselt mõistetud nii tehnoloogiliselt kui ka pedagoogiliselt, sest tehnoloogiliselt kõigile sobivad tööriistad ei ole jätkusuutlikud (vajavad oma sihtgruppi) (Jenson & Treuer, 2014).
Mina tahan kokkuvõtteks öelda, et kui kedagi huvitav e-portfooliote teema, siis see artikkel vastab täpselt küsimustele:
Mis on e-portfoolio? ja Kuidas e-portfoolio aitab kaasa sügavamale õppimisele?
Ühtlasi tahan mina tulevikus oma õpetaja ametis kindlasti ära proovida e-portfooliote kasutamise, võttes arvesse kõiki ohukohti ja soovitusi ning analüüsides protsessi jooksul, kuidas see õpilaste motivatsiooni toetab ning õppimist parandab. Ühtlasi tahan ma ka kogu kooli aja ja loodetavasti ka lõpetades, edasi omada seda blogi siin.
Allikad
Informaatika õppekava. (2023). Põhikooli Riiklik Õppekava lisa 10. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/8202/4002/18m_pohi_lisa10.pdf#
Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192
Photo by Lauren Mancke on Unsplash
Lisa kommentaar