Valisin seekordseks teemaks “avatud haridus”, et seda paremini mõista ja rohkem aru saada selle sisust. Ei ole seda teemat varem uurinud, seega on järgnev väga põnev. Ülesanne on leitav SIIT. Artikkel: Põldoja ja Laanpere, 2020.
Sissejuhatuseks tahan välja tuua tõsiasja, et kuna artikkel, mida lugesin, oli meeletult informatiivne mõistete ja Eesti olukorra kohta, siis võib see kokkuvõte olla veidi hüplik ja segane aga ma jagan ka autorite poolt loodud väga head ja informatiivset skeemi avatud hariduse ressursside kohta.
Avatud haridus (open education) on seotud erinevate aspketidega: avatud ja vaba juurdepääs õpperessurssidele, avatud õpikeskkond nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt ning avatud lähenemine õppetegevustele ja õpitulemustele (Põldoja, 2016). Oma sõnadega kirjeldaksin avatud haridust kui õpet, mis on kättesaadav ning avatud eesmärkide ja hindamisega.
Eestis on mitmeid hariduse infosüsteeme, mis kõik on HTM’i poolt hallatavad. 2014. aastal tehtud uuringu põhjal rohkem kui 300 hariduslikku infosüsteemi. Kõik need aga ei tähenda, et nad viljelevad avatud haridust. (Põldoja & Laanpere, 2020)
Üheks laialdaselt levinumaks võib pidada e-Koolikotti, mis töötab juba alates 2016. aastast ning sisaldab endas rohkem kui 18700 materjali (Põldoja & Laanpere, 2020). Haridusportaal (s.a) kirjeldab e-Koolikotti, kui digiõppevara, mis aitab nii õppijaid, õpetajaid kui ka lapsevanemaid õppimisel ja õpetamisel ning õpetajatel materjalide loomisel.
Varasemalt toimis Eestis ka Koolielu ning LeMill, millest esimene sulges uksed 2016. aastal ning teine 2014. aastal. (Põldoja & Laanpere, 2020)
Sihtasutus Innove haldab EIS süsteemi (eksamite infosüsteem), mis on mõeldud veebipõhiste testide loomiseks ning lahendamiseks, kuigi seal ei saa avatud litsentsi alusel luua, on see siiski märkimist väärt. (Põldoja & Laanpere, 2020)
Varasemalt kajastasin ka siin virutaalseid õpikeskkondi ja uurisin ühte õpihaldussüsteemi – Moodle. Artiklis Põldoja & Laanpere (2020) kirjeldavad, et Eestis on laialdaselt kutse- ja kõrghariduses kasutuses Moodle ning Tallinna Ülikoolis ka eDidaktikum platvorm ning üldhariduskoolid kasutavad eKooli ja Stuudiumit.
LePress ja EduFeedr on platvormid, mis ühendavad endas õppurite blogid ja veebilehed, kus lisatakse informatsiooni ning mille kaudu saab paremini hallata blogide lugemist, kommenteerimist ja haldamist. Autorid toovad välja, et peamiselt kasutavad õpetajad siiski klassikalisi tarkvarasid ning Veeb 2.0 tööriistu. Lisaks on kasutusel ka vabavaralised blogide ja veebilehtede pidamise leheküljed nagu Blogger, WordPress jne. (Põldoja & Laanpere, 2020)
Põldoja & Laanpere (2020) toovad artiklis välja ka DigiÕppeVaramu, mis on rajatud Drupali ja H5P peale. DigiÕppeVaramu projekt lõimis nii matemaatika, loodusained, sotsiaalained ja kunstiained ning loodi gümnaasiumi digiõppematerjalid (Tammets & Sarapuu, s.a).
LePlanner on keskkond, kus õpetaja saab luua visuaalseid tunnikavasid, kus on hea õpilastele materjale jagada (Põldoja & Laanpere, 2020).
Artikli kokkuvõttes toovad autorid välja mitu head mõtet avatud hariduse plusside ja miinuste kohta Eestis: (Põldoja & Laanpere, 2020)
- Elukestva õppe jaoks on oluline, et oleks virutaalseid õpikeskkondi ja ressursse
- Hinnatakse HTM’iga koostööd pigem heaks
- Tuuakse välja tõsiasi, et õpilaste koolikotid on liiga rasked ning digitaalsed vahendid ja materjalid aitavad seda probleemi lahendada
- Loodud on väga head võrgustikud praktiseerivate õpetajate vahel, kes jagavad omavahel mõtteid
- Avatud hariduse ressursside osas ei ole ühtset süsteemi (ka nt CC puhul)
- Avatud haridus tulemust ning mõju ei ole Eestis palju uuritud
Sellel joonisel on väga hästi välja toodud neljal tasandil Eesti avatud hariduse ressursid, mida ka artiklis pikemalt kirjeldatakse ning mida õpetajad koolides kasutavad.
Mul tekkis mitmeid mõtteid avatud hariduse teema juures. Esiteks on väga oluline, et avatud õppematerjalid oleksid rohkem kättesaadavad õpetajate hulgas ning ministeerium ja koolid astuksid selles suunas samme. Oma kogemusest, olles vähest aega haridustehnoloogina töötanud, näen, kui palju on õpetajaid, kes loovad ise väga häid õppematerjale aga kasutavad neid ise ja vähe nendest jõuab laiemalt kasutusse. Tulevikus ise õpetajana töötades, jagan heameelega oma materjale avalikkusega sellel põhjusel, et eelkõige alustavatel õpetajatel oleks lihtsam tööle sisse elada. Esimene aasta õpetaja on keeruline ja selle toetamine on igati oluline. See oleks üks võimalus.
Teiseks olen täiesti nõus sellega, et avatud haridus on elukestva õppe jaoks oluline ning MOOC kursused on väga olulised selles valdkonnas.
Kolmandaks mõtteks toon välja selle, et mõistes, kui palju on meil erinevaid vahendeid ja tööriistu, millega tööd teha, siis on väga oluline neid võimalusi ka kasutada, olla ise piloteerija, anda sisendit praktikuna ning osaleda võrgustike töödes. Need tegevused aitavad kaasa parema avatud hariduse loomisele.
Viited
Haridusprotaal. (s.a). E-Koolikott. Loetud 17.novembril 2024, https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/e-koolikott
Põldoja, H. (2016). “The Structure and Components for the Open Education Ecosystem – Constructive Design Research of Online Learning Tools.” Thesis, Aalto University, 2016. https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-60-6993-7.
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, Dejian Liu, Ahmed Tlili, Yuan Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_
Tammets, K., Sarapuu, T. (s.a). DigiÕppeVaramu projektist. Õpetajaraamat. Loetud 17.novembril 2024, https://sites.google.com/view/loodusopetajaraamat/digi%C3%B5ppevaramu-projektist
Photo by Emmanuel Ikwuegbu on Unsplash
Lisa kommentaar