Ülesanne on koostatud Õppedisain ja digiõppevara 2025 kursuse raames.
Digitaalne õppevara – andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalseid õppematerjale ja nende metaandmeid (Põldoja, 2025).
Repositooriumid – õpiobjektide (digi)hoidla (EKI)
Beaven (2018) kirjeldab oma artiklis õpetajate kaasamist avatud õppevara kasutusse. Räägib ka “dark reuse” teemadel, kus õpetajad kasutavad õppevara isiklikult ja mitte nii nähtavalt. Õpetajate avatud õppevara kasutamist on keeruline jälgida, sest nad läbivad protsessi väljaspool platvormi, seega ei jää sellest ka jälge. Õpetajad tahavad materjale pigem jagada omavahel, mitte postitada seda ka teistele kasutamiseks.
ISO/IEC 19788-1 on rahvusvaheline standard, mis keskendub metaandmete raamistikule õppematerjalide kirjeldamiseks. See tagab, et materjalide kirjeldused oleksid ühtsed, mitmekeelsed, selleks, et need oleksid paremini leitavad. (Bourda, et. al, 2024)
Camilleri et al. (2014) tõid oma raportis välja õppevara kvaliteediküsimused. Avatud õppevara mõte on see, et need on vabalt kasutatavad, neid saab taaskasutada ning need on kohandatavad vastavalt õppele. Kuna sellised materjalid on väga dünaamilised, ei suudeta ühelt poolt näppu peale panna, kus toimub loomine ja hindamine ning samal ajal on palju erinevaid osapooli kaasatud.
Rodes-Paragarino et al. (2016) kirjeldasid artiklis, digitaalsete õppevarade hoidla kasutamist ning seda, kuidas kasutajad neid kasutavad, kohandavad ja jagavad. Peamised leiud olid:
- Kuigi on kasutusel palju hoidlaid (repositooriume), siis kasutatakse neid siiski vähe.
- Metaandmed on nõrgad ehk see tee ressursside leidmise ja kohandamise keerulisemaks.
- Väga oluline on ka õpetajate ja haridusasutuste individuaalsed vajadused, mis ei pruugi alati kokku sobida.
- Olulised on ka õpetajate ja üldse riigis valitseva hariduse hoiakud repositooriumite osas.
Santos-Hermosa et al. (2017) artikkel keskendus avatud õppevarade hoidlate kõrghariduses. Nad tõid välja, et üle poole repositooriumitest keskendusid ainult haridusele ning suurem osa neist katsid ka mitmeid teemasid. Mõned üksikud keskendusid kindlatele valdkondadele. Avatud litsentsid olid laialt kasutusel, mis omakorda aitab kaasa materjalide taaskasutamisele. Vähem kui pooltel olid kvaliteedi tagamise mehhanismid (kommentaarid, reitingud).
Artikkel käsitleb seda, kuidas metaandmed mängivad suurt rolli kvaliteedi hindamisel ja prognoosimisel. Kvaliteetseid metaandmeid saab kasutada avatud õppevara otsingusüsteemide paremaks tööks. Olulisteks metaandmeteks peetakse pealkirja, kirjeldust, keelt, õpitaset ja subjekte. (Tavakoli et al., 2021)
Kokkuvõte
Sain teada, et avatud õppematerjalide kvaliteeti on pigem keeruline hinnata, sest need sõltuvad nii mitmest asjast. Erinevates materjalides mainiti, kuidas metaandmed mõjutavad materjalide kättesaadavust ja leitavust. Avatud litsentsid aitavad kaasa materjalide taaskasutamisele.
Enda kogemusele ma ei saa toetuda, sest ei ole kunagi õpetajana töötanud ning ei ole ka laialdaselt repositooriumite ja õppevaradega kokku puutunud. Küll aga ei ole ma ka väga palju, suheldes õpetajatega, kuulnud ei kiitvaid ega laitvaid sõnu. Seetõttu pean järgmisel korral küsima, kas keegi neid ka kasutab ja kuidas.
Allikad:
Beaven, T. (2018). ‘Dark reuse’: an empirical study of teachers’ OER engagement. Open Praxis, 10(4), 377–391. https://doi.org/10.5944/openpraxis.10.4.889
Bourda, Y., Gauthier, G., Nevile, L., & Cho, Y.-S. (2024). ISO/IEC 19788-1: A metadata framework. International Conference on Dublin Core and Metadata Applications, 2023. https://doi.org/10.23106/dcmi.953313842
Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171
EKI. (s.a). Haridussõnastik. Loetud 18.03. https://arhiiv.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=%C3%B5piobjektide%20hoidla
Põldoja, H. (2025). Loengu “Õppedisain ja digiõppevara” konspekt. Tallinna Ülikool
Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000
Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063
Saum, R. R. (2007). An Abridged History of Learning Objects. P. T. Northrup (toim.), Learning Objects for Instruction: Design and Evaluation (lk 1–15). IGI Global. https://doi.org/10.4018/978-1-59904-334-0.ch001
Tavakoli, M., Elias, M., Kismihók, G., & Auer, S. (2021). Metadata Analysis of Open Educational Resources. M. Scheffel, N. Dowell, S. Joksimovic, & G. Siemens (toim.), LAK21: 11th International Learning Analytics and Knowledge Conference (lk 626–631). ACM. https://doi.org/10.1145/3448139.3448208
Photo by Domenico Loia on Unsplash
Lisa kommentaar