Selleks korraks on aeg oma viimaseks “Informaatika didaktika” loengu refleksiooniks.
What?
Viimane kohtumine toimus veebis. Arutlesime nii raalmõtlemise üle kui ka rääkisime üle veel viimased ülesanded selle aine raames. Natukene on kahju aga samas ka hea meel, et kursused hakkavad lõppema ja uus semester ootab ees. Sain aru, et pean rohkem ülesanded püstitama sedasi, et need on otse õpetajatele või õpilastele tehtud. Ehk siis ma pean nt LePlanneris tunnikavad ümber tegema ja loengu ajal sain aru, et see on ka hea aeg uuesti üle vaadata/lugeda oma eelmised ülesanded – kas kõik on nii, nagu olema peab ja kas ma olen ise nende ülesannetega rahul.
So what?
Loeng läks võrdlemisi kiiresti, ma ei tundnud ennast kõige paremini, sest olin just haiguse seljatanud ning väga suur ülesanne oli, et ennast kohal hoida ja mitte kuskile kaugele mõtetega liikuda. Üldiselt ongi veebis loengud keerulised, sest vahetut kontakti ei ole ja tekitab tunde, et “võiksin ju hoopis seda kodus teha jne”. Ülikoolis on siiski kergem keskenduda.
Tunniteemaks oli raalmõtlemine, mida me oleme ka varasemalt käsitlenud ning ka Kobras ja Informaatikaolümpiaad. Kahest viimasest ma olen kuulnud aga ma ei teadnud, et nii palju neis Eestis osaletakse. Mul on väga hea meel, et informaatika on koolides kaugemale jõudnud.
Now what?
Ma olen kindel, et järgmine kord kui keegi küsib, siis ma siiski ei oska lühidalt kirjeldada seda, mis on raalmõtlemine. Ma usun, et see sügavam arusaam sellest tuleb magistriõpingute jooksul – tükk tüki haaval igast ainest. Küll aga on mul juba parem arusaam sellest, mis on informaatika ja kuidas sellealaseid teadmisi koolis edasi anda.
Photo by Mike Hindle on Unsplash
Lisa kommentaar