Plaanis: 10 tundi. Reaalsus: 5 tundi. Kolm tundi gümnaasiumis, kaks tundi algkoolis.
11. veebruar (1 tund), 12. veebruar (4 tundi).
Kahjuks jäin esimese praktika nädala lõpus haigeks. Ei tea, kas see oli suur pingelangus, et esimene nädal tehtud või miski muu. Küll aga jäi mul tegemata esmaspäeval kaks tundi ja teisipäeval kolm tundi. Esmaspäeval pidime alustama Lego Spike 1-ga ja teisipäeval jätkama posterettekannete tegemist.
Eelmise nädala lõpus kirjutasin ka sellest, kuidas LePlanneri kasutamine on keeruline ja planeerisin kõik tunnikavad teha endale tabelina ja kolm LePlanneris. Nüüd olen aru saanud, et LePlanneris on hea struktureerida esmalt tunnikava ja paralleelselt täita tabelit, mida ma ise jälgin. LePlanneris on hea võimalus kaasatuse määramiseks (nt annotation, consuming jne). See aitab läbi mõelda tunni kõik osad.
Algkoolis
Pärast eelmisel nädalal alustatud Lego BricQ kastiga tööd ja tuulejõul purjeauto liigutamist, liikusime edasi Lego Spike kastide juurde. Lego Spike Essential on mõeldud 1-5. klassile ning kaasab õpilasi praktiliste tegevuste kaugu STEAM valdkonna mõistete uurimisse, toetades samal ajal matemaatiliste oskuste ja sotsiaal-emotsionaalse arengu kujunemist (Lego, kuupäev puudub).
Tunni loomisel lähtusin aktiivõppe ja kogemusõppe metoodikast. Kogu tund on ülesehitatud paaristööle ehk koostöisele õppele, sest vahendeid on vähe ning iga õpilane eraldi oma produkti ehitada ei saa. Aktiivõppes õpilased ei kuula ainult loengut, vaid osalevad aktiivselt: ehitavad ja programmeerivad. Õpilased ehitavad oma mudeli Legodest ning katsetavad selle tööd, saavad kogemuse ehitamise, katsetamisel ning selgitavad programmi toimimist.
Tunni alguses selgitan klassile mõisteid: programm, programmeerija, algoritm ja käsk. Tegin seda väga mängulises võtmes ja tõin palju näiteid nende enda elust. Lasin õpilastel tahvlilt lugeda lauseid ja selgitasin siis need üle. Pidin ka palju klassis ringi liikuma ja õpilastega silmas-silma rääkima, et nad oleksid kaasas. Uus klass (kus nad tavaliselt ei ole), pakub palju elevust ja nad tahaksid pidevalt jutustada ja ringi vaadata. Ütlesin ka neile tihti, et see osa on küll võibolla natukene igav aga väga oluline, et sa saaksid aru ja oskaksid ise ehitama hakata. Pakkusin palju võimalusi kaasa rääkimiseks ja küsisin küsimusi.
Legodega ehitamise ajal said õpilased juhendi järgi teha kiigu, arvestasid reeglit, et mõlemad peavad saama ehitada. Üldiselt õpilased abi ei vajanud ehitamisel, mõnel korral oli vaja lihtsalt jõudu, kui nad ise ei saanud juppi sisse või välja. Lisaks vajadis nad tuge ka Lego Spike äpis ringi liikumiseks, kuna see on inglise keeles. Tihti rääkisin nii eesti kui inglise keelsete väljenditega, et neil tekiks seosed nende sõnade vahel. Ütlesin ka tähthaaval ja hääldasin ka eestipäraselt, et nad saaksid kirjapildist aru.
Kokkuvõttes lasin kogu klassil korraga vastata küsimustele ja mõnel juhul palusin teatud õpilastel ka lauseid lõpetada. Tahtsin aru saada, kas konkreetselt see õpilane sai aru, mida ma rääkisin. Üldiselt need, kes on alati käsi püsti ja entusiastlikult valmis selgitama, said mõistetest aru. Kiitsin ja suunasin õpilasi suuliselt.
Tunnikava LePlanneris: https://www.leplanner.ee/en/edit/5669
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/17Z8kKAGgFdO2zpnDKfhxDVjLLOAeQstXfRFSn-dl6iM/edit?usp=sharing
Gümnaasiumis
Kuna õpetaja oli jõudnud 11. klassiga AKU teemad kiiremini läbivõtta, kui ta algselt planeeris, siis oli vaja sisustada üks tund enne esitlusi. Selle jaoks kasutasime kohe võimalust, et õpilastega rääkida tehisarust ja TI-rakendusest. Saku Gümnaasium osaleb ka TI-hüppe programmis, kus õpetajad saavad oskusi ja kogemusi TI-rakenduse kasutamisel ja selle õpilastele õpetamisel ning õpilased ja õpetajad ka ligipääsu TI-hüppe õpirakendusele. Seoses sellega mõtlesin pikalt, kuidas antud teemat kõige paremini õpilastega läbida. Vaatluse ajal juhendaja küsis õpilastelt, kas nad on kasutanud või kasutavad praegu tehisaru oma õppetöös. Igas klassis tuli vastuseks, et nad kas on või kasutavad ka praegu tehisaru. Seega ei olnud vaja alustada algusest, mis see on ja kuidas seda kasutada. Küll aga oli vaja nüüd selgeks saada, kus nad kasutavad, miks nad kasutavad ja mis on nende hoiakud ja väärtused sellega seoses. Läbi selle tegevuse mõtestada ka tehisaru olemust ja panna õpilased mõtlema selle positiivsetele ja negatiivsetele külgedele.
Metoodiliselt lähenesin tunnile kasutades koostöiset õpet. Õpilased töötasid koos väikestes rühmades ning igal rühmaliikmel oli kindel roll. Lisaks kasutasin ka aktiivõppemeetodit, et aktiveerida õpilasi tunni alguses formuleerima oma teadmisi tehisaru kohta ning peamiselt tegid nad tööd rühmades ehk rühmatöö meetod. Rühmatöö meetodi puhul otsitakse ühiselt lahendeid püstitatud probleemidele, töötades nii väikesed või suurtes gruppides ning iga rühmaliige annab oma panuse ühistöö tulemuse eest (Rekkor, 2006).
Kaalusin pikalt seda, kas kohe alguses määrata ise nt loosi teel rühmad, siis aga tuli meelde õppejõud Mart Laanpere lause, et kui sa leiad endale paarilised, kellega on koos hea tööd ülikoolis teha, siis proovige iga kord nende samade inimestega koostööd teha. Siis aga mõtlesin, et ehk saaksin mina ise luua heterogeensed grupid, et igas grupis oleks vastavalt liider, kaasatöötaja jne. Heterogeenne on oma omadustelt erisugune, ebaühtlane ning homogenne oma omadustelt ühtlane, ühesugune või sarnane (Sõnaveeb, 2025). Lõpuks otsustasin ikkagi, et õpilased saavad ise rühmad moodustada aga peavad rühmaliikmete vahel ära otsustama, kes mis rolli võtab. Seda selleks, et tekiks rühmas vastutus ja keegi ei jääks kõrvale.
Rollideks grupis olid nii liider (vastutab töö eesmärgini jõudmise eest), suhete hoidja (jälgib grupis koostöö toimimist ja kokkuleppeid), organiseerija (vastutab salvestamise eest), kaasatöötaja (töötab aktiivselt kaasa) ning esitleja (kes tutvustab rühma seisukohta). Esmalt andsin teada, mida me tunnis teeme, seejärel lasin neil oma teadmisi aktiveerida Moodles “tagasiside” ülesandega, kus lasin kirjutada: too välja üks tehisaruga õppimise eelis; too välja üks tehisaruga õppimise riks ning too välja üks oma kogemus, kus oled õppinud tehisaruga ja see on kas läinud hästi või ei ole. Seejärel selgitasin tehisaru mõistet ja lühidalt ajalugu ning tõin välja TI positiivsed ja negatiivsed küljed. Samuti panin õpilased mõtlema sellele, kus tehisaru vastused võtab (tuli välja, et kolme klassi peale ainult üks õpilane teadis vastust). Pärast seda asusid nad rühmatöö juurde.
Teemad aruteludeks jagasime ära klassis, vastavalt selle, mis teema iga grupp võtta soovis. Seal ei määranud ma teemat, v.a juhul, kui grupp ei osanud ise otsustada.
Teemad olid:
- TI kasutamine kodutöödes,
- TI kasutamine miniuurimuses/uurimistöös/praktilises töös,
- TI kasutamine eksamiks valmistumisel,
- TI kasutamine õppematerjalide mõistmisel, selgitamisel,
- TI kasutamine ideede genereerimisel
ning kaks laiemat teemat
- TI kasutamise eetilised piirid
- TI mõju iseseisvale mõtlemisele ja loovusele
Rühmatöö ülesanne:
Too välja teemast lähtuvalt: kolm eelist, kolm riski või ohtu, rühma seisukoht ja üks ettepanek, kuidas reguleerida või suuanta TI kasutamist (koolis, ühiskonnas). Ülesanne sisaldas ka korrektset viitamist (uurimistöö konteksti sisse tuues, et harjutada APA 7 viitamist). Oluline oli kasutada korrektseid allikaid, et seisukohti ja mõtteid argumenteerida.
Pärast rühmatöö tegemist, oli neil aega küsida ja kommenteerida Padletis ka teiste töid. Küsimustele vastasid nad pärast, kui oli esitluse aeg. Igal grupil oli aega paar minutit, et oma rühma seisukoht kokku võtta.
Tehisaru LePlanneri tunnikava: https://www.leplanner.ee/en/edit/5623
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/1QFhDINEhPonN7Tgx2ORh3PGlXR3T-wkoyYQ5LxwUOdM/edit?usp=sharing
Refleksioon
Nädala alguses jäin haigeks ja ei saanud viite informaatika tundi anda. Andsin kolmapäeval ühe ja neljapäeval kolm. Tegelesime Lego Spike’dega ja tehisaruga. Katsetasin erinevaid meetodeid ja võtteid tundides, selleks, et õpilaste tähelepanu äratada.
Eelmisel nädalal ma ei saanud sellest 45 min ja 70 min vahest niivõrd aru, nüüd mõistan, et 45 minutiga Legodega ehitamiseks on vähe ja 70 minutit tundi gümnasistidega planeerida oli võrdlemisi keeruline. Kuna tegevused nõudsid üksteisest lähtumist ehk pidin arvestama sellega, et iga rühm jõuaks etteantud aja jooksul ülesanded lahendada. Algklassides 45 minutit tekitas väga suure ajalise surve, mida korduvalt tunni jooksul tundsin. Pidin ka palju õpilasi tagant kiirustama ja ei jäänud seetõttu rahule. Gümnaasiumis kolm tundi järjest andes tekkis korduvalt tunne, et ma olen seda teemat juba rääkinud ja pidin väga hoolikalt jälgima, et ma kõik osad ikka välja tooksin. Samas on ka gümnasistidega võõra õpetajana keerulisem: kohanemine, üksteise tundmaõppimine, korrale kutsumine jms. Ühes grupis tahtsid nad korduvalt nalja teha ja segasid sellega Padletis tööd. Esialgu ei osanud ma kuidagi neid korrale kutsuda ja see tekitas minus palju trotsi ja segadust. Röövis palju mu energiat ka.
Ma olen väga tänulik jätkuvalt, et mul on võimalus praktikat läbida sellises mahus ja nendes tundides. Ma olen endale ka tänulik, et otsustasin kahte justkui äärmust õpetada (2. klass ja 11. klass) ning tundide mõttes kogeda nii 45 minutilisi tunde kui ka 70 minutilisi tunde. See annab mulle väga laiapõhjalise arusaama sellest, mida erinevates kooliastmetes informaatika tundidest eeldatakse. Ma olen saanud jällegi kogemuste võrra rikkamaks ja oskan paremini selgitada teatud meetodeid või võtteid, mida tunnis kasutada. Tunni ülesehitus saab ka järjest selgemaks.
Järgmisel nädalal teen kindlasti Lego Spike tundides natukene kiiremini enda osa, ei jää pikalt heietama ja proovin klassi kogu aeg endaga kaasas hoida, et peaksin vähem ressurssi raiskama nende ohjamiseks. Ilmselt olin haigusest energiast tühi ja ei suutnud väga hästi enda energiat edasi anda. Kindlasti on vaja 2. klassi ette minnes täie energiaga ja 11. klassiga samuti. Üldiselt on vaja endast anda nii palju kui võimalik aga tajusin, et ka piiri pidamine on oluline, eriti kui on mitu tundi järjest.
Viited
Gibbs, G. (1988). Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. Birmingham: SCED.
Lego. (Kuupäev puudub). Lego Spike Essential. https://education.lego.com/en-us/products/lego-education-spike-essential-set/45345/
Rekkor, S. (2006). Õppemeetodid. https://anukose.weebly.com/uploads/9/4/6/7/9467774/oppemeetodid_lisamaterjal.pdf
Sõnaveeb. (2025). EKI ühendsõnastik 2006. https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/heterogeenne/1/est ja https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/homogeenne/1/est
Photo by Antonio Janeski on Unsplash
Lisa kommentaar