Kokku 9 tundi. Kuus tundi gümnaasiumis ja kolm tundi algkoolis.
16. veebruar (2 tundi), 17. veebruar (3 tundi), 19. veebruar (4 tundi).
Viimane täispikk praktika nädal. Järgmisel korral on veel kaks tundi jäänud. Minu jaoks oli oluline, et saaksin 2. klassis Lego Spike teema täielikult ise kajastatud (mõlemad tunnid ja eelnev Lego BricQ) ning 11. klassides saaksin olla ka posterettekannete esitlemise juures (kuna ma ise hindamismaatriksi lõin ja selle tegemist õpetasin). Hindasime õpilasi juhendajaga koos, arutlesime ja panime vastavalt selle 5 – palli skaalal hinded Stuudiumisse.
Algkoolis
Algkoolis jätkasime Lego Spike teemaga. Kahele grupile tegin Lego Spike 1 tunni (pärast Lego BricQ tundi) ning ühele grupile Lego Spike 2 tunni. Robootika osa oli meil koos juhendajaga ülesehitatud vastavalt, et õpilased saavad kokku kolm järjestikkust korda ehitada Legodega robootikaklassis. Esimesel korral Lego BricQ ja siis kahel korral Lego Spike komplektidega. Eelnevalt õppisid BluBot roboteid kasutama.
Lego Spike tunni esimesed kohtumised tegin juba eelmisel nädalal, selle tunni kohta saab lugeda siin: https://miksmitte.eu/praktika-teine-nadal/.
Lego Spike 2 tunnis alustasime esmalt sellega, et meenutasime eelmisel korral õpitut. Selle jaoks oli mul slaididele koostatud täpselt samad lause lõpetamised, millega viimasel kohtumisel tunni lõpetasin. Ülesanne oli lõpetada laused:
“Robot liigub siis, kui…”
“Koodi kirjutajat nimetatakse…”
“… on samm-sammuline tegevusjuhis”
“Näide “astu edasi” on…”
Sellega aktiveerisin nende eelnevad teadmised ja ühtlasi tahtsin ka teada, kui palju nad mäletavad eelmistest kordadest. Eelnevalt kirjeldasin ka eesootavat tundi. Pärast eelteadmiste aktiveerimist püstitasin õpilastele probleemküsimuse: “Kas ma oskan auto panna liikuma nii, et see jõuab õigesse kohta?”. See oli tunni eesmärk, kuhu oma teadmistega jõuda. Näitasin ja tuletasin ka meelde, milliste koodiplokkidega eelmisel korral tööd tegime ning tõin sisse uued koodiplokid. Üldiselt kasutasime omavahel rääkimiseks värve, nii oli õpilastel lihtsam aru saada. Selgitasin ka, et need plokid määravad liikumist, mille kohta õppisime juba Lego BricQ tunnis.
Pärast programeerimise osa näitamist, st milliseid plokke tunnis kasutame, liikusin edasi selle juurde, et näitasin videost, millist autot ehitama hakkame. Rääkisin uuesti üle ka Lego kasti reeglid ning, et õpilased panevad paaris korda-mööda Legosid kokku. Seejärel seletasin õpilastele, mis nad tunnis tegema peavad. Kui õpilased olid oma ülesandega valmis saanud, st oli valmis Lego takso, mõeldud välja teekond, kus auto liigub ja programmeeritud see vastavalt tööle, sai iga grupp või paar mulle ettenäidata oma takso teekonna ja mõtte. Üldiselt olid õpilased loomingulised, seletasid juurde teekonna mõtet (ootab bussijaamas, takso tuleb, võtab inimese peale, tagurdab/pöörab ümber, sõidab mänguväljakule jne). Küsisin mitmeid küsimusi programmi kohta, et näha, kas õpilased saavad oma loodud programmist aru.
Tunni lõpus palusin õpilastel paaris rääkida, mis õnnestus ja mis läks sassi. Kõige lõpus küsisin igalt õpilaselt, kuidas ta hindab om programmeerimise teadmisi 5- palli skaalal. Skaalat said nad näidata sõrmedega.
Ehitasin tunni üles pidades silmas aktiivõppe põhimõtteid (õpetaja loob keskkonna, kus õpilane on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama (tulevikuõpetaja, kuupäev puudub). Robootikas on tihti olukorrad, kus õpetaja ei tea lõpuni välja, kas õpilastel valmiv vahend õnnestub, kas tehnika teeb koostööd, kas programm õnnestub või mis probleemid võivad õpilastel sellega kaasneda. Samas on robootika väga hea viis, kuidas õpilased saavad ise katsetada, mõelda juurde lugusid (nt inimene ootab taksot koeraga, kuhu koer autos pannakse, miks autos on ainult kaks kohta, kuhu inimene minna tahab jne) ja teha vigu ning nendest seal samas õppida. Mina toetasin neid, ei öelnud ette, milles probleem on, andsin vihjeid või küsisin neilt küsimusi, mis paneks lahendusele mõtlema.
Tunnikava LePlanner keskkonnas: https://www.leplanner.ee/en/edit/5673
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/16k611OYHkGhihOQ3tYVIXhFkBsxb5LgTESC99CqnIeU/edit?usp=sharing
Lego Spike 1 tunnikava LePlanneris: https://www.leplanner.ee/en/edit/5669
Lego Spike 1 tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/17Z8kKAGgFdO2zpnDKfhxDVjLLOAeQstXfRFSn-dl6iM/edit?usp=sharing
Gümnaasiumis
Gümnaasiumi AKU kursuse viimastel tundidel esitlesid õpilased oma akadeemilisi postreid. Neil oli eelnevalt aega kaks tundi, et neid luua ja Moodles nii hindamisjuhis kui ka juhised hea posterettekande loomiseks. Kuna kursusel on kogu klass korraga (üldiselt 34-36 õpilast), siis esitlemine toimus kahel tunnil (teisipäeval ja neljapäeval). Kuna tegu oli arvestusliku tööga, panime ka õpilastele esitluste lõpus hinded. Hindamine on 5 – palli skaalal. Mõned õpilased ei esitanud oma töid tähtaegselt, said vastavalt hinde 1 Stuudiumisse. Esitluse tegemiseks pidid õpilased ise õpetajaga ühendust võtma kursuste vahenädalal.
Üldiselt modereerisin esitlemisi mina, st otsisin Moodlest õpilaste tööd, palusin neil märku anda, kes tahab esitleda ning kui enam soovijaid ei olnud, võtsin tähestiku järjekorras. Ühel õpilasel oli aega 2 minutit esitleda ning umbes 2 minutit küsimustele vastamiseks. Küsimusi küsisime või kommenteerisime me mõlemad juhendajaga ning õpilastel oli ülesanne vähemalt ühelt kaasõpilaselt esitluse järgselt küsida. Pärast pidime ümbersõnastam, et õpilased küsiksid siiski sisukaid ja teemakohaseid küsimusi.
Iga tunni alguses tegin sissejuhatuse tundi, rääkisin ära, mis ees ootab ning tunni lõpus tegi andis juhendaja neile täita tagasiside küsimustiku Google Formsis, kus õpilased saavad anda tagasisidet nii AKU kursuse kui ka uurimis- ja praktilise töö kursuse kohta.
Metoodiliselt võib öelda, et tegemist on seminari või ettekannetega, kus õpilased näitavad oma valminud töid, harjutavad avalikku esinemist ning küsimustele vastamist. Viimane annab palju tagasisidet selle kohta, kas õpilane oskab vastata oma töö põhjal tekkinud küsimustele. See on sarnane retsensendi küsimustega nende 12. klassis valmivatele uurimis- ja praktilistele töödele. Ainukene vahe on selles, et retsensendi küsimused on ette teada ja õpilane saab nendele eelnevalt mõelda või ennast ettevalmistada kaitsmiseks.
Tunnikava tabelina: https://docs.google.com/document/d/1MPQyJiqrcKJHOIyC9niXLRxaU04pYKLhD0JbcgPggqc/edit?usp=sharing
Refleksioon
Kolmandal nädalal ehitasime algkoolis jällegi Legodega. Kahe grupiga alustasime alles Lego Spike’ga ning ühe grupiga lõpetasime Lego Spike teema. Gümnasistid esitlesid oma akadeemilisi postreid.
Mul on väga hea meel, et suur tükk praktikast on läbitud. Tundide ettevalmistamine, pärast reflekteerimine jms on võtnud suure osa mu vabast ajast ja tekitanud palju stressi ja pinget. Justkui oleks veel pool töökohta mu õpingute ja töö kõrvalt. Seeg on mul siiralt hea meel, et see on praktiliselt läbi. Õpetamise mõttes olen ma palju enesekindlam, ma tegutsen väga teadlikult, saan aru, miks tunnis mingi osa on vajalik ja naudin kogu seda protsessi. Gümnaasiumis oli väga tore näha, kuidas õpilastel oli siiralt kurb meel, et nad minu juhendajaga enam tundides ei saa olla ja kinkisid viimasel korral õpetajale kaardi, kuhu sisse iga õpilane midagi head kirjutas. Seda oli väga armas ja südanliigutav näha.
Algkoolis olid ühes tunnis õpilased väga ülevas meeleolus ja ma kahetsesin, et ei valmistanud ette ühtegi meetodit või tehnikat, et neid tundi rohkem kohale tuua. Mul on tegelikult olemas ka nt liikuspauside raamat ja varrukast võtta mitmeid meetodeid noorsootööst aga sellel hetkel ei tulnud ühtegi meelde. Ühes tunnis olid õpilased väga ülevas meeleolus ja ei suutnud tunnis kaasa teha. Ma olin tunni lõpuks nagu tühjaks pigistatud sidrun. Kogu mu energia oli ära võetud ja olin päriselt väsinud.
Ühel korral aga oli mul ülimalt hea meel näha, et kui selgitasin seda, kuidas Lego takso liigub (mis plokke selle jaoks vaja on), tuli ühe õpilase suust seos: see on sarnane Blue-Bot robotitele. Mul oli nii hea meel seda kuulda, et ta sellise seose oma peas juba enne tegi, kui ma küsimusega sinna maani jõudsin. Mul võttis paar head sekundit, et üldse jätkata. See näitas natukene, et ma justkui juba söön neid vilju, mida ma olen paar tundi kasvatanud ja proovinud neid teemasid omavahel seostada.
Ma õpin iga tunniga, iga päeva ja iga nädalaga midagi uut. Ma avastan noortes midagi, mida ma varem ei olnud märganud. Ma mõtlen juba hoopis teisiti tundidest ja teemadest. Ma juba kohapeal suudan paremini seostada õpetajakoolitusel käsitletud teemasid ja kohaneda kiiremini uute olukordadega tunnis. Katsetan üha enam õpilastelt suunamist ja küsimuste küsimist, selle asemel, et lihtsalt ette öelda.
Ma pean kindlasti järgmistel kordadel (kui olen ise õpetaja või tekib võimalus asendada) valmistama ette ka plaan B ehk teised variandid. Leidma viisid, kuidas õpilased kiiresti uuesti kaasatöötama saada, nende energiat maha laadida, neid keskenduma saada. Muidu on väga raske nii mul kui ka neil endil. Rohkem märkama ka ise neid teemade seoseid ja panema aju sedapidi tööle.
Viited
Gibbs, G. (1988). Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods. Birmingham: SCED.
Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm. (Kuupäev puudub). Aktiivõpe. https://tulevikuopetaja.edu.ee/moodul-i/tutvu-mooduli-teemade-ja-oppematerjalidega/moodul-iiaktiivope/
Photo by Tanja Tepavac on Unsplash
Lisa kommentaar