Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Ülesanne number kolm on teemal “personaalsed ja avatud õpikeskkonnad”, mille leiad SIIT. Teoreetiliseks pooleks on ühe artikliga tutvumine ja selle põhjal postituse kirjutamine ning praktiliseks pooleks enda personaalse õpikeskkonna skeemi koostamine.

Otsustasin lugeda artiklit, mis räägib kuuest tunnusest, kuidas personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. See tundus hea üleminek eelmisest teemast sellesse teemass ning ehk aitab paremini aru saada, mis need personaalsed õpikeskkonnad on. Materjal, mille kohta kogu postitus käib, on toodud all viidete juures.

Esiteks artiklis kasutatud mõisted:

VLE ehk virtual learning environment ehk virtuaalsed õpikeskkonnad

PLE ehk personal learning environment ehk personaalsed õpikeskkonnad

Aga sisu juurde. Artiklis toodi välja, et virutaalseid õpikeskkondi (VLE) on viimasel ajal väga palju uuendatud ja pidevalt arendatud, samal ajal kui personaalsed õpikeskkonnad (PLE) ei ole niivõrd levinud. Ma ei ole küll väga kursis sellega, kui palju kasutatakse õppetöös PLE varianti, küll aga on erinevad õpihaldussüsteemid juba küllaltki levinud ning õpetajad neid sageli kasutavad.

See aga tõi mind artikli puhul järgmise olulise taipamiseni. Seal oli välja toodud, et õpetajad on mingis mõtted eelisseisus VLE kasutamisel, sest nemad kasutavad neid igapäevaselt ning teavad neist palju rohkem, kui õppijad, kes on siinkohal passiivsed tarbijad. Passiivsusest rääkis ka ühe teise loengu raames läbi loetud artikkel kaasamisest. Seal toodi ka välja, kuidas õppijatele edasi antud info, nt lugemismaterjalid või õpetaja pelgalt rääkimine paneb õppija passiivsesse seisu.

Artiklis toodi välja ka mitu head praktilist vaadet sellele, kuidas PLE on õppimise mõistes parem. Esiteks see, et PLE puhul ei kao õppematerjalid ära, kui õpetöö läbi saab (nt Moodle puhul pärast kursuse lõppu enam sisse ei saa). Seetõttu peab endale salvestama kõik materjalid ehk looma sisuliselt ikkagi enda õppekeskkonna. Toodi välja ka see, et VLE võib tihti olla ainult asutuse sisene, nagu eDidaktikum või Moodle. Lisaks on see õppija suhtes väga koormav – osaleda mitmetel erinevatel õpihaldusplatvormidel, kus võib tekkida lõpuks segadus selles osas, mida kuskilt vaatama peab.

PLE puhul, nagu artiklis kirjeldatud, saab õppija luua endale mugava keskkonna, kasutada enda tööriistu ja vahendeid, et õppimist korraldada. Eneseregulatsiooni mõistes toetab see ka õppija igakülgset info salvestamist ja keskkonda, talle omasel viisil ja kohas.

Nõustun sellega, mis artiklis välja toodud on ning kindlasti arvestan nende mõtetega tulevasel töökohal, selleks, et tuua välja erinevate keskkondade head ja vead.

Minu personaalne õpikeskkond

Viited

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

#opikeskkonnad