Võrgustatud õpe

Ülesande kirjeldus on leitav siit: https://opikeskkonnad.ee/2024/10/21/neljas-teema-vorgustatud-ope-3/

Valisin lugemiseks Couros (2010) artikli, mis kirjeldab MOOC õpikursusel väljakujunenud võrgustikku. Autor kirjeldab raamatu peatükis, kuidas ta otsustas 2008.aastal, täielikult veebis olevat kursust läbi viia, kasutased selleks ainult tasuta tarkvarasid ning teenuseid. Ta toob välja ka, kuidas kursusel olid mitmed avatud õppimise metoodikad. (Couros, 2010)

Raamatu peatükis on välja toodud ka õppurite tagasiside sellisele kursusele, kus kirjeldatakse piltlikult seda, kuidas õppimine piltlikult “lõi püksid jalast”, sest see oli midagi uut ja teistsugust, mida nad ei olnud kogenud (Couros, 2010).

Couros (2010) toob peatükis välja nii teoreetilise lähenemise kursusele, oma kogemuse sellise kursusega ning kirjeldab ka uusi teadmisi ja avastusi, seoses sellega.

Peatükis välja toodud MOOC kursus koosnes mitmest teooriast. Esiteks sellest, et inimsed õpivad teisi matkides ehk sotsiaal-kognitiivne teooria (Couros, 2010). Teiseks sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalne tegelikkus on inimeste vahelise läbikäisime tagajärg, isegi, kui seda rolli ei märgata (Vikipeedia, 2024). Kolmandaks andragoogika ehk teadmine, et täiskasvanud õpivad teisiti, kui lapsed ning need õppimise erinevused peavad olema teadvustatud ja kohandatud (Courus, 2010).

Corous (2010) toob peatükis välja ka konnektivismi (õppimisel on oluline tehnoloogia osa) ja avatud õpetamise kursuse ülesehitamisel ning läbiviimisel.

Kursuse ülesehitus nõudis eelnevalt tööd ning üheks suuremaks väljakutseks oli leida peamine õpipesa. Katsetati nii WebCT, Moodle, Ning kui ka Wikit. Peale jäi Wiki oma heade majutustingimuste, abivõimaluste ning CSS poolest. Autori jaoks oli väga oluline, et õpe toimuks FOSS keskkonnas.

Osalejatel oli vaja kursuse jooksul teha: (Corous, 2010)

• Personaalne blogi või digitaalne portfoolio
• Koostöös luua Wiki materjale
• Suur digiprojekt, milles võis olla nii videote tegemist kui ka töötoa läbiviimist

PLN ja PLE erinevused ja sarnasused

Corous (2010) kirjeldab, kuidas Googeldades tuleb välja palju erinevaid lahendusi, kuidas PLN oma õppetöös ära kasutada ning mis meetoditega aga mõistele korrektset vastust ei tule. Just sellist, mis PLE ja PLN erinevuse välja tooks. Autor pakub ise PLN tähenduse:

“Personaalne õpivõrgustik on kogu sotsiaalse kapitali ja sidemete summa, mis aitab kaasa personaalse õpikeskkonna kujunemisele ja arendamisele.”

Autori poolsed soovitused PLN rakendamiseks (Corous, 2010)

1. Sotsiaalmeediast aru saamine ja selle kasutamine on vajalikud – blogid, wikid, fotode jagamine jmt (nagu WordPress mul)
2. Õpi sotsiaalmeediat lugema – sotsiaalmeedia otsingud ja rakendused on olulised nii õppijatele endale kui ka õpetajale infol silma peal hoidmiseks (nagu Protopage siin kursusel)
3. Tugevda oma õpivõrgustikku (nagu üksteise postituste lugemine sellel kursusel)
4. Too võrgustik õppimise keskmeks – need püsivad ja ei sure, nagu nt LMS’id (nagu õppejõud, grupid sellel kursusel, ka discord)

Mis on MOOC, FOSS ja PLN ja PLE?

PLE veelkord – tähendab personal learning environment ehk personaalne õpikeskkond ehk see blogi siin on minu personaalne õpikeskkond.

PLN ehk personal learning network aga on personaalne õpivõrgustik ehk need inimesed, on õppija ümber, kellega ta koos töötab ja õpib.

MOOC ehk massive open online course ehk masiivne avatud veebipõhine kursus. Baturay (2014) kirjeldab oma artiklis, kuidas selline kursus on väga silmapaistev trend ning selle sisuks on koguda kokku justkui ühte moodi mõtlevad inimesed kogu maailmast.

MOOC’i peamised näitajad ehk kuidas aru saada, et tegemist on MOOC kursusega (Baturay, 2014)

• See on avatud õppimiseks kõigile
• Oluline on isiklik panus õppijate poolt, olles samal ajal vabatahtlik
• Suurem osa õppet toimub sotsiaalsetes keskkondades (konnektivismi põhimõtetele toetuv)

FOSS ehk free and open-source software on avatud õpetamiseks ja õppimiseks kõikidele teatud litsentsi alusel, nt VLC media player, Wikipedia (Vikipeedia, 2024).

Millist õppimist tahame kujundada?

Minu arust on see peatükk väga hea näide sellest, kuidas avatud õppimist, erinevaid õppimise teooriaid ning võrgustikke ja platvorme ära kasutada. Esiteks see, kuidas võrgustik on ülesehitatud ning kas see annab PLE arenguks vajalikku tuge ja aluse. See kursus, mida autor kirjeldas, on väga hea näide sellest, kuidas õppijatele pakkuda midagi uudset, anda võimalust ka ise materjale luua ja õppes täielikult kaasas olla.

See tõi mu mõttele, et kogu meie “õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe” on sarnaselt ülesehitatud. Alguses tekitas see minus mingil määral frustratsiooni, sest erinevaid lehti oli palju ja õppe enda jaoks mugavamaks tegemine võttis palju aega. Nüüd ma saan aru, kui palju on meie, õppurite enda teha, kuidas ja kas me õpime ning kuidas me oma materjale ja mõtteid salvestame.

Ma ei ole küll päevagi õpetajan töötanud aga ma usun, et see on midagi, mis võiks igas vanuseastmes ja kooliastmes mõningate erisustega toimida. Õppes kohal olemine, läbi selle, et saab ise aktiivselt panustada, toob õppija õppimise juurde ja pakub eduelamust.

Tahtsin ka kaardistada oma personaalse õpivõrgustiku ehk selle, mis aitab mul seda personaalsed õpikeskkonda üleval hoida.

Viited

Baturay, M., H. (2014). An overview of the world of MOOC’s. Procedia – Social and Behavioral Sciences 174 (2015) 427 – 433. DOI:10.1016/j.sbspro.2015.01.685

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Vikipeedia. (2024). Sotsiaalne konstruktivism. https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_konstruktivism

Vikipeedia. (2024). Free and open-source software. https://en.wikipedia.org/wiki/Free_and_open-source_software

#opikeskkonnad